Sisukokkuvõte: Pärast
kolledži lõpetamist on Bellade teed lahku läinud ning kohale jõudnud karm
reaalsus – iseseisev elu polegi nii roosiline, kui noored naised lootsid. Leevendamaks
igatsust koos olemise ja laulmise vastu võtavad preilid ette turnee
Hispaaniasse, et esineda sealviibivatele USA sõduritele. Kohapeal korraldatakse
aga võistlus terve plejaadi artistide vahel ning auhinnaks on ühistuur koos
kuulsa räppar-produtsendi DJ Khalediga. Bellad saavad demonstreerida oma
imelisi hääli, a capella laulmise võlusid ja pidada maha laululahinguid, kuid
nende vastastel on lisaks lauluhäälele ka teine relv – muusikainstrumendid.
Kumb jääb peale, kas hääled või pillid, selles on küsimus.
Viimasele ühisturneele lisavad ohtralt vürtsi ja särtsu kohtumised
seksikate sõduritega ning Aubrey (Anna Camp) ja Paksu Amy (Rebel Wilson)
plahvatuslikult keerulised isa-suhted. Filmi peakangelane Beca (Anna Kendrick)
peab aga tegema ühe eriti raske valiku..
Music, Comedy
Lauluässade kolmas ja esialgu lubatult ka viimane film.
Taas kord on film täis a capella laulmist, tuttavaid laule ja „jalaga
perse“ nalju, mis ei lähe sugugi labaseks. Põhimõtteliselt see pooleteist
tunnine muusikavideo on täis ilusaid loodusvaateid, häid laule ja häid
näitlejaid.
Heatuju film. Vitamiini laks. Täpselt see mis sobib siia sombusesse
pühadeaega.
Sisukokkuvõte "Maailma
suurim showmees" on kõrgelennuline, emotsioonidest tulvil originaalne
muusikal, mis jutustab meile loo meelelahutusäri algusaegadest ja annab edasi
seda imelist tunnet, mida inimesed tunnevad, kui nende unistused täituvad. Film
räägib meile loo visionäärist nimega P.T. Barnum, kes oli pärit
tagasihoidlikest oludest, kuid kelle piiritu kujutlusvõime ja pidurdamatu
ambitsioon võimaldasid tal luua hingematvaid ning vaimustavaid vaatemänge,
millest kujunesid ülemaailmsed sensatsioonid. Ta oli mees, enne keda ei olnud
keegi kuulnud sõna "meelelahutusäri", sest just tema oli see, kes
selle sõna meie jaoks välja mõtles...
Drama, Musical, Biography
Millest Ameeriklased muusikale ei teeks, olgu see siis võlurist
koolipoiss, poliitik Ameerika vabadussõjas või siis mõni muu absurdne idee. Nüüd
on siis libreto aluseks võetud ärimeees, tsirkuseartist ja petis.
Ega midagi pole öelda, lugu on ju ilusti kokku pandud – vaene rätsepa
poeg unistab uhkest elus koos oma lapsepõlve südamedaamiga, kes nõustubki
temaga koos oma vanematekodust lahkuda, kui poiss on end üles töötand. Kui Phinease
ametnikutöö otsa saab, kasutab ta oma petise oskusi ja laenab pangalt raha, et
osta ära eriliste asjade muuseum, millest ta tasapisi ehitab üheringi tsirkuse,
kus ta näitab igasugu ebardeid – siiami kaksikud, akrobaadid, liliput, habemega
naine, huntmees … selline tüüpiline ebardite tsirkus. Kuid ta unistab üha
enamast ja lubab ka oma abikaasale ja tütardele enamat. Tema „äripartneri“
abiga jõuab tema ebardite seltskond ka kuninganna Victoria ette, kust ta leiab
oma järgmise „projekti“ laulja Jenny Lind-i … siis põleb ta esimene tsirkus
maha ja tänu ta partneri nutikusele on neil piisavalt mammonat, et sadama
lähedal panna üles nüüdseks juba klassikaline kolmeringi tsirkus telgi all.
See kõik on filmi lugu, sest tegelik P.T. Parmuni lugu pole sugugi selline,
aga sellest võite juba pikemalt lugeda Wikipeediast.
Film oli ju iseenesest hea, lugu on ka hea, selline patriootiline ja
tõelise Ameerika unistuse musternäidis, kus ühelegi inimtüübile või nahavärvile
ei teha liiga, kuid mind isiklikult häiris, et muusika ja koreograafia ei olnud
ajastuga kooskõlas, vaid meenutas taas mõnda tüüpilist keskkooli balli
rivitantsu. Ja kui lauljatest rääkida, siis Zac Efroni lauluoskuste s ei saa
keegi kahelda, samuti ei peaks kahtlema ka Hugh Jackmani lauluoskustes, kuid
samamoodi nagu ka Hüljatutes, oli ka siin üks laul, mis oli helistikus mis ei
sobi Jackmani häälele, vähemalt minu kõrva hakkab selline laulmine väga
kriipima, kuid muidu oli kõik tore. See trailerist tuntud tunnuslaul oli ainuke,
mis käis käis hingest läbi aga ka Jenny Lindi esimene laul oli suurepärane,
ülejäänud … noh olid kah.
Oma suurejoonelise lavastuse ja kostüümide pärast täiesti vaadatav
lugu, suurel ekraanil.
Film: Wonder (2017) Hinne:
A Sisukokkuvõte New York
Timesi menukil põhinev „Väike ime” jutustab August Pullmani erakordselt
inspireeriva ja südamliku loo. Auggie sündis moonutatud näoga ega saanud
tavakoolis õppida, kuid kui ta kohaliku kooli 5. klassi astub, saab temast
ebatavaline kangelane. Perekond, uued klassikaaslased ja kogukond üritavad
leida kaastunnet ja temaga leppida ning Auggie erakordne teekond liidab nad ja
tõestab, et isegi teistest erinevana sündinu võib teiste sekka sobida. Drama, Family
Ime on väga armas südamlik film, kus on kõike täpselt piisavalt, et
kokku saada üks tore film. Näitlejad on head, lugu on lihtne, keegi ei sure, millegigi
ei mind üle võlli, puudub Hollywoodi sündroom (patriotism ja pisarakiskumine).
Hea film ühe pere liikmete elust ühe aasta jooksul.