kaader filmist

kaader filmist

Wednesday, August 31, 2016

Taskunoamees



Film: Swiss Army Man (2016)
Hinne: B
Hank (Paul Dano) on sattunud üksikule saarele ja on just valmis enesetappu sooritama, kui ta märkab kaldale uhutud laipa (Daniel Radcliffe). Ta hakkab laibaga sõbrutsema, nimetades selle Mannyks, ning avastab siis, et ta uus sõber oskab rääkida ning tal on veel terve hulk ebaloomulike võimeid … mille abiga saaks ta tagasi koju minna.
Comedy, Drama, Adventure

Taskunoamees on üks imelik film.

Olles öelnud selle kõige tähtsama asja, jätkame siis muude asjadega, nagu näiteks sellega et Paul ja Daniel teevad kahekesi suurepärase filmi. Et siis nagu Tom Hanksi Kaldale uhutud, kus tema kaaslaseks sai pall, saab Pauli kaaslaseks laip, kes päästab teda janust, kes aitab teda toiduga, kelle peenis näitab neile kätte suuna, kuhupoole kodu jääb ja kelle abiga hindab ta oma senist elu.

Manny on väga otsese ütlemisega ja ta ei mõista inimeste elu, sest ta on unustanud oma eelneva elu, seega kui Hank talle oma elust räägib, küsib Manny otse, kas ta on äpard, õnnetu ja üksik. Hank püüab vastata Manny tuhandetele küsimustele, püüab talle tutvustada inimkombeid, oma unelmate tüdrukut ja inimestevahelisi suhteid. Kogu selle seletuse ja näitlike õppetundide ajal liiguvad nad üha kaugemale rannikust ja üha ligemale inimestele, umbes nagu Leonardo DiCaprio püüdis pärast karuga võitlemist tagasi inimeste juurde jõuda, peab ka Hank läbi tegema palju katsumusi ja loobuma nii mitmeski oma üheksast elust enne kui ta leitakse. Hank ja Manny elavad "saarele" kogunenud prügist, ehitades elamu, bussi, kostüüme ... ja nii mõneski kohas meenus mulle teine Radcliffe film -  Horns.

Kui Hank ja Manny siis lõpuks „leitakse“ tuleb meelde üks tuntud Eesti film, kus sosistati peategelasele „See tegelikult polegi saar, see on nagu rohkem poolsaare moodi saar.“

See on lugu tänapäeva inimeste üksildusest, kuidas keegi saab kaduda kellegi majatagusesse metsa, ilma et keegi aimaks, et ta kadunud on, sest sõbrad on meil virtuaalsed ja kellegiga otse suhelda ei juleta ning sugulastele lähevad automaatsed tervitused sünnipäevade/jõulude ja muude pühade puhul. Peamisteks suhtluskaaslasteks muutuvadki lemmikloomad ja elutud asjad, kellele/millele julgeme rääkida oma tegelikke mõtteid/tundeid.

Huvitav, eriline, julge ja mõtlemapanev lugu.

No comments:

Post a Comment