Projekt Almanahh

Film: Project Almanac (2014)

Hinne: B

Sisukokkuvõte: Sõbrad avastavad ajamasina joonised, ehitavad selle järgi masina ning kasutavad seda, et parandada oma enda isiklike probleeme ning parandada oma elu. Kuid kui tulevik hakkab koost lagunema kohutavates õnnetustes, ning iga üks neist hakkab kaduma vähehaaval, tuleb neil minna tagasi minevikku ja teha nii, et nad masinat kunagi ei leiaks ja inimkonda ei hävitaks.

Time Travel, Thriller, YA, Comedy

Ok, esiteks, meenutab see film oma teostuselt väga Projekst Xi või Videopäevikuid. Kõik nad on filmitud käsikaameraga või telefoniga, kõigis on tegu koolinoortega, ning nagu ka Kroonikates, on tegu noortega, kes avastavad midagi paranormaalset.

Aga jah, lugu siis selline, et David Raskin (Jonny Weston) tahan minna MIT’sse peale keskkooli lõppu ja teeb selleks koos oma sõprade ja õega video masinast mille ta ise on leiutanud ja ehitanud (midagi drooni sarnast, kuid ta juhib seda kätega, mitte puldiga). Ta saabki MITsse sisse, kuid ta perel pole raha, et maksta õppemaksu ja ta ei kvalifitseerinud stipendiumi saajaks. Viimases hädas läheb ta pööningule uurima oma isa asju. Nende isa on autoõnnetuses surma saanud kümme aastat tagasi ja temast on maha jäänud palju uurimustöid. Kuid mitte sealt ei leia nad abi, vaid hoopis videokaamerast, kus on jäädvustatud Davidi viimane isaga koos oldud sünnipäev. Nimelt avastab ta ühest kaadrist, sünnipäevaliste seast, iseenda – iseenda kümme aastat vanemana.

 

Selle peale asub ta koos sõprade ja õega uurima linti, uurima, mida ta tegi selles kohas kus ta filmile jäi, avastavad keldri, keldrist põranda alt salajase kohvri, kohvrist plaadid millest saab kokku panna masina, leiavad piisavalt energiat, et masin tööle panna, ning …

Esialgu teevad nad vaid paaritunniseid hüppeid tagasi, siis juba paari päevaseid, siis paari kuuse. Alati viiekesi koos, alati väga ettevaatlikult ja salaja. Kuni siis ühel fantastilisel kontserdil ei taba David ära hetke, kui nende seltskonna viies liige, klassiõde Jessie annab talle märku, et nüüd on õige hetk nende suhe järgmisele tasandile viia, ning ta hakkab tagasitulles tüdrukut kaotama. David ei oska asja muudmoodi parandada, kui et läheb üksi tagasi, suudleb Jessiet õigel hetkel ja tuleb tulevikku tagasi, kuid siin on väga palju ta ümber muutunud, liigagi palju.

Nad ei tea mida teha, sest kui nad asju üle hakkavad vaatama, mõistavad nad, et paljud asjad on toimunud selle pärast, et nad on minevikus käinud ja asju teistmoodi teinud, kui nad ennem tegid. David mõtleb ja arvutab ja mõõdab ja järeldab sellest kõigest seda, et tal tuleb minna tagasi päris algusesse, ning teha nii et nad ajamasinat kunagi leidnudki poleks.

Seega, kui ta on taas tagasi pööningul, sorteerib isa asju, leiab taas ta õde isa vana kaamera, kuid ka David leiab kaamera ja selles kaameras on viimane lindistus …

Põnev ja hästi tehtud noortefilm, mul on kahju et ta meil kinodesse ei jõudnudki.