The Longest Week

Film: The Longest Week (2014)

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: Rikas ning sihitult kulgev Conrad Valmont elab mugavat elu oma vanemate kuulsas Manhattani hotellis. Ühe nädala jooksul on ta ühtäkki elukohast ilma, pärandusest ilma ning … armunud.

Drama, Comedy

See oli üks tõsiselt stiilipuhas huvitav segu erinevatest stiilidest. See meenutas Woody Allenit, vendasid Coeneid ja Wes Andersoni.

Conrad (Jason Bateman) on olnud tõsine rikka perekonna võsuke – ta päevad mööduvad elu nautides ja nägu tehes, et ta kirjutab romaani, ning iga kord kui keegi küsib, kuidas raamat läheb vastab ta „Ma kogun infot“. Ta vanemad on aastaid tagasi korraks reisile läinud ja pole ikka veel naasnud, kuid nüüd, laevahuku järel on nad sunnitud üksteise seltskonnas veetma rohkem kui 24 tundi üksikul saarel ja avastavad, et nad tegelikult ei salligi üksteist, seega otsustavad nad lahutada, ning oma ainukese järeltulija ilma jätta nii elukohast kui ka rahast.

 

Conradil ei jää muud üle, kui esialgu minna oma kauaaegse sõbra Dylani (Billy Crudup) juurde, kes on kunstnik, kes samuti naudib elu Manhattani kõrgseltskonnas.

Dylanil on ka sõber, kellega nad aegajalt nagu muuseas kohtuvad –saates eelnevalt teate, et nad osalevad teatud üritusel, et olla ikka kindel, et nad nagu muuseas kohtuks. Beatrice (Olivia Wilde) on modell, kes kuulub samuti Manhattani elunautijate seltskonda.

Beatrice ja Conrad kohtuvad juhuslikult metroos ja Beatrice annab Conradile oma numbri, et äkki mees helistaks, kunagi. Siis tutvustab neid Dylan ja kuigi Conrad teab, et Dylan on Beatricest huvitataud –Dylan hoiatab Conradi korduvalt, et ta midagi ei alustaks – kuid Beatrice ja Conrad ei suuda nendevahelisele keemiale vastu panna ja …

Nad on armunud esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval, reedel hakkab juba väike ebakõla tekkima, kuna Conrad pole kellegile rääkinud, et tal pole ei elukohta ega raha, seega kolis ta esmalt Dylanile „külla“, siis kui Dylan Conradi peale solvub Beatrice pärast, siis kolib ta Beatrice juurde. Laupäeval tunnistab Conrad Beatricele kõik üles ja pühapäeval lähevad nad sõbralikult lahku.

Ka Conradi vanemad on oma lahutusjageluste käigus leidnud, et nad ikkagi armastavad üksteist, seega kolib Conrad tagasi hotelli, kuid ta jätab alles selle korteri, mille ta ostis endale ja Beatricele ning suurem osa oma ajast veedab ta maamajas ning ta kirjutab lõpuni raamatu, mis võrdlemisi hästi vastu võetakse ning ta korraldab ka Dylani ja Beatrice „juhusliku“ kohtumise, et nad kokku jääks.

 

Kui Conrad midagi sellest nädalast õppis, siis seda, et miski pole igavene, seega tuleb tagalat toestada.

Niiviisi lahtijutustades polegi teab mis naljakas või huvitav lugu, kuid kujutage nüüd ette, et see tekst kõik on filmile peale loetud sensuaalse häälega ja visuaalselt on pilt nii stiilne ja kõik juhtumid nii naljakad. Üks erakordselt stiilipuhas segu erinevatest stiilidest koos suurepäraste näitlejatega.