The Words

Film: The Words (2012)

Vaatamise põhjus: neid on suisa kaks :) Bradley Cooper ja Ben Barnes
Hinne: B-
Filmi lühikokkuvõte: Mitmekihiline romantiline draama räägib loo noorest kirjanikust Rory Jansenist (Bradley Cooper), kes saavutab lõpuks oma kaualoodetud kirjandusliku edu, peale seda kui ta on avaldanud järgmise Ameerika suurteose. Asja ainuke konks on selles, et ta ei kirjutanud seda ise. Kui tema kirjanikukuulsus jätkab tõusuteed ning tema minevik tuleb teda kummitama, tuleb Roryl oma tegudega silmitsi seista ning maksta ränka hinda selle eest, et varastas teise mehe kirjatöö, ning ka selle eest, et ta kuulsusehimu oli tema jaoks tähtsam kui elu kõige tähtsamad kolm sõna.

Minu hinges on alati pehme koht kirjanike ja raamatute jaoks ning kui film on kirjanikest ja raamatutest, siis otse loomulikult tahan ma seda ka vaadata. Kahjuks ei läinud sellel filmil kinolinal väga hästi ja pärast filmi vaatamist ma ka mõistan miks. Vaatamata sellele, et lugu on ju tegelikult väga hea ja filmis löövad kaasa väga head näitlejad – lisaks Bradleyle ja Benile on siin ka Dennis Quaid, Jeremy Irons, Zoe Saldana ja Olivia Wilde – jääb ta ikkagi vaid üheks armsaks filmiks, milles on huvitavaid käändeid ja pöördeid, kuid see pole kino film, see on film mida on hea vaadata kodus, käes klaas veini.

Hea film!

Inglite osa

Film: The Angels' Share (2012)

Vaatamise põhjus: trailer oli huvitav
Hinne: B-
Filmi lühikokkuvõte: Ken Loachi uusim film on humoorikas draama noortest seaduserikkujatest, kes on mitmesuguste pisikuritegude eest mõistetud ühiskondlikult kasulikule tööle. Nad lunastavad oma patte isaliku Harry juhendamisel, kelle mõistev suhtumine on neist enamikule midagi uut. Eriti Robbie’le, kelle kogu elu paistab allamäge veerevat. Peagi selgub, et Harry on viskispetsialist, Robbie’s avaldub aga viskisortide äratundmise and. Saades teada, et müüki tuleb haruldane viskivaat, nuputavad Harry ja Robbie välja plaani, mis muudab nende elu igaveseks...

See oli selle aasta PÖFFi lõpufilm ja ta tõesti on ka PÖFFilik film. Traileri järgi võiks arvata, et tegu on filmiga viskist ja noortest inimestest, kuid sisu on ju hoopis tõsisem kui lihtsalt viski ja noorus. Aga vaatamata sellele, et ootus ja tegelikus kokku ei läinud, oli täiesti vaadatav film.

The Covenant

Film: The Covenant (2006)

Vaatamise põhjus: Taylor Kitsch
Hinne: C+
Filmi lühikokkuvõte: Spenseri Akadeemia õpilaste jaoks on Ipswichi Poisid kooli kõveimad tegijad. Kuid see pole ainus, mis neil poistel ühist on. Need neli sõpra jagavad ka kolmesaja aasta vanust saladust: nad on nõiad, teismelised 17. sajandi nõidade järeltulijad. Seega, kui saabub kauakardetud viies poeg, kes ähvardab tappa poiste lähedased, mõistavad nad, et nad peavad ühiselt oma vaenlasele vastu astuma, et ära hoida oma võimete röövimine ning nende nõiaringi igaveseks hävitamine.

Põhjus oli ju lihtne, näha milleks oli Kitsch võimeline enne seda, kui ta John Carteris mängis. Noh oli kah.

Filmi sisu – üsnagi tavaline pubekate nõialugu, ei midagi üllatavat või ootamatut. Tavaline. Lisaks Kitschile on filmis ka teisi noori tähekesi – Chase Crawford ja Sebastian Stan. Kuskilt peavad ju kõik kunagi alustama :).

Little White Lies

Film: Les petits mouchoirs (2010)

Vaatamise põhjus: Prantsue film, head näitlejad
Hinne: B-
Filmi lühikokkuvõte: Igal aastal kutsuvad Max, edukas restoranipidaja ja tema naine Vero, oma sõbrad nende ilusasse rannamajakesse, et tähistada Antoine sünnipäeva ning minna hooga vastu puhkustele. Kuid sel aastal, enne kui nad Pariisist lahkuda jõuavad, satub üks nende sõpradest tõsisesse liiklusõnnetusse, millest saab alguse dramaatiliste sündmuste ning trastiliste emotsionaalsete pursete jada. Kauaoodatud puhkus sunnib iga osalejat kergitama natuke seda saladuste loori, mida nad on aastaid enda ümber mähkinud, varjatest teiste eest oma muresid ja probleeme. Üha raskem on teesklust jätkata. Seda kõike hetkeni, kuni tõde päevavalgele tuleb ...

Vahel on nii tore vaadata Prantsue filme. Eriti seda veel juhul, kui filmis on head näitlejad – Marion Cotillard (Rust and Bones), Francois Cluzet (1+1), Jean Dujardin (The Artist). Ja kui veel tegevus toimub imelises mereäärese külas, mis meenutab väga kas Võsu või Käsmut, siis vaatad huviga. Kuid filmi sisu on kurb ja raske, kuid samas ka väga hea ja mõtlemapanev.

Üks suur miinus on – film kestab kaks ja pool tundi – kuid siiski, vägagi nauditav vaadata.

The Runway

Film: The Runway (2010)

Vaatamise põhjus: Trailer
Hinne: B+
Filmi lühikukkuvõte: Film The Runway (Maandumisrada) on saanud inspiratsiooni tõestisündinud loost, kuidad Lõuna Ameerika piloot maandus oma lennukiga 1983 aastal Iirimaale Mallowi nimelise küla lähedale. Kõigile ootamatult, otsutavad küla elanikud aidata maandumisel purunenud lennuki parandada ning ehitada ka maandumisraja, et lennuk taas lendu saaks tõusta. See on lugu noorest poisist Paco, kes võtab piloodi enda kaitse alla ning veenab kogu külakese teda aitama, olles külas ainuke, kes piloodi hispaania keelest aru saab.

Nii armas lugu. Nii naljakas lugu. Kindlasti tasub vaadata!!

Kääbik: Ootamatu teekond

Film: Hobbit: An Unexpected Journey (2012)
Vaatamise põhjus: kuidas saab mitte vaadata, kui raamat on loetud ja eelnevad filmid on vaadatud?

NB! Kui teil on soov minna filmi ise vaatama, siis soovitan mitte edasi lugeda!

Hinne: D

Filmi lühikokkuvõte: Ma usun, et see lugu ei vaja lühikokkuvõtet!

Aga film …

Alustame sellest, et tegu on prillifilmiga – juba ainuüksi see võtab paar plusspunkti maha!

Aru ei saa, mis jama seal oli, aga algus oli sama kvaliteediga kui telefilmid … harjumatult terava ja vastik, Kääbiklas ootasin ma tõsiselt, et kohe hüppavad kuskilt välja Teletubid ja kukuvad laulma ja muid lollusi tegema. Ja oleks siis kogu film ühes kvaliteedis olnud, aga ei olnud ju – vahepeal oli nagu film ikka ja siis taas see telefilm … tõsine tüüpiline Inglise telefilmi tunne tuli!!!

Edasi siis sisu juurde – see on ju raamat milles on vaid 360 lk … imeõhuke ja see raamat on venitatud kolmeks – ma kordan KOLMEKS – filmiks!!! Kogu tekst on puine, dialoogid nagu põhikooli näidendites, tegevus meenutab arvutimängu – astu, hüppa, kogu punkte, tapa, jookse, keeruta, lenda, võida uus elu … aaaaaaaaapiiiiiiiiii!!!!! Tõsiselt!!!!!

Minu muljed olid tõsiselt sellised:

Aaah, lõpuks ometi see kaua oodatud film :)
Eh? Mis kuramuse kvaliteediga see on? :(
Aaah, nii toredad tuttavad näod
Richard Armitage :):)
Oooo Lee Pace, tõesti või? :):)
Draakon? Draakon? Kus on draakon?!?!?
Näe – Donald Ducki onu Scroodge varakamber
Aaah, Aidan Turner ja Dean O’Gorman :)
Mis mõttes lauluga tsirkuseartistide nõudepesu, ja seda veel niiiii pikalt? WTF
WTF
WTH
WTH
WTF

WTFH?

Ja nii edasi ja üha enam allamäge!!!! Või siis mäe poole või mida iganes.

 

Miks kuramus on filmitegijatel tihti selline tunne, et kui nad juba on millegi heaga kunagi hakkama saanud, siis tuleb neil järgedes kindlasti ära kasutada mõningaid esimese õnnestumises eriti meelde jäänud asju ka järgedes … see jätab sellise odava populaarsuse võitmise mulje. Või on asi lihtsalt selles, et järgesid tehes on neil lihtsalt fantaasia otsa saanud ja siis kasutataksegi vanu tõmbenumbreid ära.

Deem, Herr Peter Jackson peab ikka väga palju vaeva nägema, et ma järgmist kahte osa kinno vaatama läheksin. Seriously!!! 

Kuramus, Sõrmuste isanda filmid olid FANTASTILISED!! Või olin ma ise siis veel vägagi sinisilmne, aga ei saa ju olla, alles ma vaatasin neid üle ja nad olid endiselt nii head vaadata. Kuid see ...

Pii elu

Film: Life of Pii (2012)

Vaatamise põhjus: treiler

Hinne: B+++

Filmi lühikokkuvõte: Uskumatute sündmuste keskmes on noor poiss ebatavalise nimega Pii, kes on ühes oma perekonna ning perele kuuluvate loomaaialoomadega teel Indiast Kanadasse, et alustada võõral maal uut elu. Pikal mereteel tabab aga kaubalaeva katastroof, mille Pii ainsa inimhingena üle elab.

Temaga alustab samas päästepaadis pikka teed pääsemise poole ka kahesajakilone Bengali tiiger nimega Richard Parker... Esiti on nende kahe pääsenu omavahelised suhted arusaadavatel põhjustel küllaltki teravad, kuid aja möödudes hakkab poisi ja tiigri vahel tekkima uskumatu, sõnuseletamatu side..

Selline tore BBC loodusfilm alguses, või siis Mowgli osatäitjate tutvustus pärislooduses :) :).

Aga sealt edasi … ei saanud arugi, et üle kahe tunni on läinud kui film lõppes. Väga huvitav ja väga kaasakiskuv.

Üllatusena astus täiesti ootamatus kohas ekraanile Gerard Depardieu :) ja see noormees, kellele täiskasvanud Pii oma lugu jutustab … oi ma mõtlesin, et kus ma teda varem näinud olen ja siis meenus, et ta on ka korra varem kirjaniku kehastanud (või siis õigemini näitlejat, kes kehastab kirjaniku :)) – nimelt mängis ta filmis Anonüümne Shakespearet :).

Aga muidu jah … hästi armas film. Kuigi ma tahaks endiselt teada, kuidas need loomad kõik sealt laeva trümmist pääsesid? Ja kuidas suutis Richard Parker tõmmata kitse läbi trellide ühes tükis nagu ta oleks Houdini :) ja koristada päästepaati loomakorjustest ja verest? :):)

Minge vaatama ja nautige loodust.

Nüüd peaks raamatut lugema hakkama.

Pilveatlas

Film: Cloud Atlas (2012)
Filmi vaatamise põhjus: Vägagi intrigeeriv treiler ja raamat
Hinne: B
Filmi lühikokkuvõte: Tunnustatud filmitegijate, Lana Wachowski, Tom Tykweri ja Andy Wachowski võimas ja inspireeriv draama „Pilveatlas“ uurib seda, kuidas üksikelude teod ja nende tagajärjed mõjutavad üksteist läbi mineviku, oleviku ja tuleviku.

Selles loos põimuvad omavahel dramaatiliselt märul, müsteerium ja romantika, kui üks hing vormitakse tapjast kangelaseks ning vaid üks heategu kandub üle sajandite edasi, et ärgitada revolutsiooni kauges tulevikus.

Tähtederohket rahvusvahelist osatäitjate seltskonda juhivad Oscari-võitjad Tom Hanks ja Halle Berry. Neile sekundeerivad Oscari-võitja Jim Broadbent, Hugo Weaving, Jim Sturgess, Doona Bae, Ben Whishaw, James D’Arcy, Xun Zhou, Keith David, David Gyasi, Oscari-võitja Susan Sarandon ja Hugh Grant. Iga osatäitja esineb mitmes rollis ning lugu liigub ajas ringi.

Alustame taas traditsiooniliselt – ma olen raamatut lugenud, ja kui alguses oli treiler huvitav, siis pärast raamatu lugemist … nüüd ma läksin juba vaatama kui palju raamatust tegelikult on alles jäänud. Ühesõnaga olin juba enne filmi VÄGA negatiivselt häälestatud.

Kuid õnneks polegi lugu nii väga hull.

Tegelikult peab ütlema seda, et kui te olete raamatut lugenud, siis on targem raamat kohe filmi alguses ära unustada, sest muidu te ei saagi muud teha kui uriseda ja pead raputada. Tõsi ta ju on, et film on tehtud raamatu põhjal ja väga palju polegi välja jäetud, lihtsalt filmi ülesehitus erineb raamatust totaalselt ja loomulikult on ka mõningaid muudatusi sisse toodud.

Mina kui raamatut lugenu ütlen, et oli hea film, kuid mul on kahju, et on need muudatused on tehtud. Ja mulle isiklikult ei istunud need näitlejad ja ka see, et nad kõik mängisid igas loos mingit rolli, oli see siis mehe või naise rolli.

Minuga kinos kaasas olnud raamatut mitte lugenud – üks nautis filmi täiega, ei saanud üldse aru, et filmi pikkuseks oli 3 tundi ning pärast alguse segadust tabas ilusti filmis toimuva. Samas kui teine püüab siiani mõista, mis kus ja millal ning mis selle kõige mõte oli.

Seega tuleb ausalt öelda, et minge ja vaadake ise, kas te siis olete raamatut juba lugenud või loete peale vaatamist või ei loe üldse … film on hea ja sisu on huvitav.

Su õe õde

Film: Your Sister's Sister (2012)

Filmi vaatamise põhjus: PÖFF

Hinne:B
Filmi lühikokkuvõte: Aasta pärast oma venna surma pole Jack sellest veel üle saanud. Parim sõber Iris soovitab tal kõige üle üksi järele mõelda ning saadab ta oma isa tühja maamajja. Aga Iris ei tea, et ta õde Hannah on samuti seal, olles just jätnud seljataha seitsmeaastase suhte. Tekiilat juues saavad Hannah ja Jack paremini tuttavaks. Kui Iris ootamatult kohale ilmub, muutub olukord rivaalitsemise ning nii mõnegi üllatava paljastuse tõttu keeruliseks. http://2012.poff.ee/est/filmid/programmid.p/poffi-vitamiinilaks/su-oe-ode
 
Selline tore kärgpere tekkimise lugu :). Ja nüüdsest vaatan ma toidukilele alati teistmoodi :). Aga üldiselt tore positiivne film. Vitamiinilaksu poolest siis punane apelsiin :).
Näitlejate valik on väga hea!

Minu jaoks on selle filmiga siis selle aasta PÖFF lõpetatud. URR URR :)

Forget Me Not

Film: Forget Me Not (2010)

Filmi vaatamise põhjus: Taas kord, ei mäleta, miks ma selle filmi tõmbasin

Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: Kogu tegevus toimub 24 tunni jooksul ja on keskendunud Will Fletcheri (Tobias Menzies) – pühendunud muusiku, ning Eve Fisheri (Genevieve O’Reilly) – ilusa ning vabahingelise kohaliku baaridaami, kohtumisele. Püüdes leppida oma kohutava saladusega, päästab Will Eva purjus baarikülastaja käest, kui Eva on baari sulgemas, ning sellest alates on nende teed üksteisega põimunud. Nad on üksteisest huvitatud ning koos alustavad nad teekonda läbi öise Londoni, teadmata mida eesootav öö või päev neile tuua võib. Päevavalguse saabudes muutub paar veelgi lähedasemaks, kuid kas Will suudab Evale rääkida tõtt oma olukorra kohta?

Filmi alguses polnud ma päris kindel, et ma tahan seda lõpuni vaadata, kuid kui sellest imelikust ja masendavast sissejuhatuses juba üle on saadud ning ekraanile tuleb ka kolmas peategelane – kusjuures mu lemmik tegelane :) London – siis vaatan ma juba huviga filmi lõpuni. Nad kõnnivad ju läbi kõikide nende kohtade, mis minule on kõige eredamalt Londonist meede jäänud. Ja filmi sisu on ise ka väga armas. Taas kord tore armastuslugu, mis on küll natuke kurva alatooniga, kuid ega kõik siin elus polegi ju vaid roosiline, natuke tuleb ka ju kibedust tunda.

Dedication

 Film: Dedication (2007)
Vaatamise põhjus: ma ei teagi
Hinne: C
Filmi lühikokkuvõte: Henry Roht (Billy Crudup): rahutushäiterega, mingil määral inimvihkajast lasteraamatute autor. Tema raamatute illustraator ja ainus sõber, Rudy (Tom Wilkinson), sureb peale seda, kui nad on kahekesi loonud vägagi populaarse lasteraamatu „Kobras Marty.“ Henryl on endiselt leping kirjastajaga, anda välja veel üks raamat eelolevateks jõuludeks. Tema kirjastaja, Arthur Plank, suunab Henry juurde vaese, armastuses pettunud illustraator Lucy Reily (Mandy Moore). Jeremy (Martin Freeman), kes on Lucy aastaid tagasi maha jätnud, ilmub taas vabandades välja, olles Lucyle isegi oma kirjutatud raamatu pühendanud. Lucy ja Henry sõidavad rannamajja, et koos raamatut kirjutada. Kas armastus lööb lõkkele keset rannakive, või on Henry vaid üks väike takistus Lucy teel Jeremy juurde? Henryt on abistamas kõrvalt Rudy hauatagune hääl.

Mulle on Billy Crudup juba ammu meeldinud, selline väga mitmekülgne näitleja ja tema filme on alati huvitav vaadata. Ja filmi sisu oli ka ju tore – ilus armastuslugu, lihtsalt osalised on natuke kiiksuga (mõnikord vägagi julma ütlemisega), kuid lõpuks lõppeb ju kõik vägagi positiivselt.

Õnneteraapia

Film: Silver Linings Playbook (2012)

Vaatamise põhjus: Bradley :) ja Jennifer

Hinne: B+++

Filmi lühikokkuvõte: Elu ei suju alati plaanipäraselt. Pat Solitano (Bradley Cooper) on jäänud ilma kõigest - oma majast, töökohast ja naisest. Nüüd elab ta jälle koos oma ema (Jacki Weaver) ja isaga (Robert DeNiro), olles veetnud eelnevalt kaheksa kuud vaimuhaiglas. Pat tahab end kokku võtta ja uuesti jalad alla saada, säilitada positiivne ellusuhtumine ja kolida taas kokku oma naisega, hoolimata nende lahkumineku … keerukatest asjaoludest. Asjalood muutuvad aga keerukaks siis, kui Pat kohtub Tiffanyga (Jennifer Lawrence), kel ei puudu ka oma probleemide pagas. Tiffany pakub oma abi, et aidata Patil oma naisega suhteid parandada, tingimusel, et Pat osutab talle ühe väga olulise vastuteene. Kokkuleppe edenedes hakkab nende vahel tekkima ootamatu side, mis toob päikse pilve tagant välja nende mõlema elus.

"Õnneteraapia" on Matthew Quicki bestselleril põhinev teravmeelne segu komöödiast, peredraamast ja armastusfilmist.

Nii armas film! No kohe niiii armas film!:) Nii positiivne ja isegi vaatamata sellele, et aegajalt toimuvad piisavalt pikad segased vaidlused isa ja poja vahel, mis võiksid üks moment tõsiselt närvi mustaks ajada, lõppevad nad just siis, kui enam kannatada ei jaksa ning lugu läheb jälle toredalt edasi. Niiiii armas film! Tõsine õnneteraapia siia halli sügisõhtusse!

Bradley ja Jennifer on nii armas paar, nad sobivad nii hästi kokku mängima. Ja Jennifer on ikka nii hea näitleja, mitte nagu mõni, kes on igas filmis täpselt samasugune kivinägu.

Ja kuigi ma armastan Bradley Cooperit, siis kogu selle filmi jooksul meenutas ta mulle ühte pilti, mis pole talle sugugi komplimendiks, kuid see pilt paneb teid naerma, ning kui te filmi vaatate, siis te mõistate, miks see pilt mul silme ees püsis :):D

Ja nüüd lõpetan ma selle raamatu, mis mul praegu pooleli on, et hakata lugema selle filmi aluseks olnud raamatut http://www.goodreads.com/book/show/13539044-the-silver-linings-playbook! :)

Õhus on armastus

Film: Love Is In the Air | Magi i luften (2011)

Filmi vaatamise põhjus: PÖFF

Hinne: B
Filmi lühikokkuvõte: Välmingulises maailmas, kus kõik on võimalik, on alanud väga pikk öö. Nelja noore panused on tehtud ning võita võib rohkem kui kaotada. Otsitakse, leitakse, kaotatakse ja leitakse uuesti. Võimust võtavad lõbu, naer, seks, häbi ja segadus. Ja hommikul ei ole keegi enam see, kes ta oli enne südaööd.
Daniel, Lina, Stefan ja Therese on parim sõbrad. Daniel armastab Linat, egoistlik Lina on aga kõrvuni armunud rokkstaar Niklas Ravni. Therese tahaks kinkida oma süütuse Stefanile, teadmata, et noormees on tegelikult gei ning armunud Danielisse. Danielit huvitab aga hoopis Therese. http://2012.poff.ee/est/filmid/programmid.p/just-film/ohus-on-armastust

Nii armas film, nii positiivne. See oli nagu üks lõputu muusikavideo! Muusika, totrad situatsiooni naljad, taas kord teismeliste suur ängistus ikka veel mitte alanud elu pärast - kui kõigele vaatamata nii positiivne. Seekordne vitamiinilaks oli magus nagu mandariin!

Ginger & Rosa

Film: Ginger & Rosa (2012)

Filmi vaatamise põhjus: PÖFF

Hinne: D

Filmi lühikokkuvõte: On London, aasta 1962, fritsud on juba pikemat aega lühikese keti otsas ja nende ärritamiseks kogub tuure fenomen nimega The Beatles. Loo keskmes on kaks teismeikka jõudnud näitsikut, kelle igapäeva mured tiirlevad poliitika, juuksetrendide ja rõhuva väikekodanliku elumudeli ümber. Kuid tegu on muutliku ajastuga, mis paneb proovile ka kõige tugevamad sõprussuhted. Kas Kuuba raketikriis suudab sütitada midagi enamat, kui vaid ellujäämisinstinkti?  http://2012.poff.ee/est/filmid/programmid.p/just-film/ginger-rosa

Ma pole juba ammu midagi niiiiiii igavat näinud. Film oli vaid poolteist tundi ning mul oli tunne, et olen juba kolm tundi vähemalt kinos istunud. 

Ma saan aru, et pubeka iga on täis muresid, mis on suuremad, kui nad meie sisse ära mahuvad ja filmides tuleb ju alati kõike suuremana näidata kui see päriselus on. Aga mul oli igav ja ka minu ees istuvatel pubekatel oli igav, ka neile ei jõudnud see film kohale.

Muidugi oli kurb vaadata kuidas kaks sünnist saati koos olnud sõbrannat lühikese aja jooksul lahku kasvavad ning kuidas pered lagunevad, kuid see polnud minu tassike teed ja midagi pole teha. 

Meie aja inimesed on ilmselt ikka juba liiga tuimaks muutunud igasuguste selliste hirmude suhtes, nagu seda võiks olla tuumasõda, et me ei suuda kuidagi mõista seda suurt ängistust, mis vaevas tolle aja noori. 

Üks ebaõnnestunud filmivalik siis seekord. Isegi aukartustäratav näitlejate valik (Elle Fanning, Christina Hendricks,  Anette Benning, Timothy Spall, Oliver Platt) ei parandanud asja.

Turvalisus pole tagatud

Film: Safety Not Guaranteed (2012)

Filmi vaatamise põhjus: PÖFF

Hinne:B+

Filmi lühikokkuvõte: Kolm ajakirja töötajat saadetakse uurima lehes ilmunud erakuulutust: mees otsib partnerit ajas rändamiseks. Nad sõidavad rannikule ja seavad üles kaootilise jälgimise. Darius värvatakse veenjaks – ta vaimukus ja küüniline iseloom sobivad ideaalselt selle salapärase veidriku Kennethi lõksu püüdmiseks, et hea lugu saada. Aga naine on esimene, kes näeb paranoilise eraku fassaadi taga kütkestavat inimest. Tagasilöök? Siiski on võimalik, et mees on lihtsalt hull.
http://2012.poff.ee/est/filmid/programmid.p/poffi-vitamiinilaks/turvalisus-pole-tagatud

Nii sürr film. Algus on konarlik nagu ühele Inde filmile omane, kuid mida kaugemale film jõuab, seda enam hakkab filmi sisu trumpama üle kõike muud. Niiiiiiiiiii sürr. Nii sürr ja niiiiii nunnu. Selline greibilik vitamiinilaks - natuke kibe, kuid kuradi hea :):)!

Eruta mind

Film: Turn me on, dammit! | Få meg på, for faen (2011)

Filmi vaatamise põhjus: PÖFF

Hinne: B+

Filmi lühikokkuvõte: Miks mõnest meist saab heidik? Sellepärast, et me mõtleme teistmoodi või sellepärast, et julgeme välja öelda, mida kõik vahel mõtlevad? Normaalsus on vaieldav. ERUTA MIND on põhjamaiselt kuiva huumori ja kargelt kaunite kaadrite ning olustikuga romantiline-unistav lugu Almast, keda on tabanud teismeeale omane uudishimu ja kahtlused seoses armastuse ning seksiga. Südantsoojendav ja samas veider Norra film lahkab teemat, mida enamasti seostatakse poistega ning liiga vähe tüdrukutega.
http://2012.poff.ee/est/filmid/programmid.p/just-film/eruta-mind

Nii tore noorte film. Kogu see noorte tüdrukute kamp, kes olid vaatamas Videviku viimast osa, oleks pidanud hoopis seda filmi vaatama!

Nii üllatav ja samas nii mõistlik lugu!

Rooste ja luu

Film: Rust & Bone | De Rouille et dos (2012)

Filmi vaatamise põhjus: PÖFF

Hinne: B++

Filmi lühikokkuvõte:
Rahatu ja kodutu belglane Ali (Matthias Schoenaerts) peab hakkama hoolitsema oma viieaastase poja eest. Ta sõidab Põhja-Prantsusmaale, et õe juures öömaja leida, hakkab osalema illegaalsetel julmadel poksimatšidel, saab tööd ööklubi turvamehena ja tutvub kauni Stephanie’ga (Marion Cotillard), kes on ei rohkemat ega vähemat kui vaalataltsutaja. Naine saab vaala-show’s rängalt viga, kaotab jalad, enesekindluse, usu ja lootuse. Ning siis selgub, et ainus inimene, kellega ta sellises olukorras suhelda tahab ja oskab, on harimatu ja rohmakas juhututtav Ali. Kas Stephanie, kes on harjunud taltsutama ohtlikke hiiglaslikke mõõkvaalu, saab hakkama ühe äkilise Belgia jõmmi tatstamisega?http://2012.poff.ee/est/filmid/programmid.p/panoraam/rooste-ja-luu
See oli üks vägagi emotsionaalne film! Marion Cotillardi on fantastilne vaadata ja ka Matthias Schoenearts teeb fantastilise rolli.

Elu juba on kord selline imelik asi, et üks pealtnäha tähtsusetu kohtumine võib muuta kõik. Ja kui oleme piisavalt tugevad, et üle elada ka julmeimad löögid, mida elul jagada on, siis võib ka halvas hea leida.

Hollywood oleks selle loo tõsiselt ära rikkunud.  Nad oleks selleks korraliku nutulaul teinud ning igal sammul rõhutanud puudega inimeste rasket elu ning vaeste inimeste eluvõitlusi, kuid selles filmis oli kõik nii nagu peab - Yeah, life is a bich, she'll fuck you, but you get up and you keep going!

Marie Krøyer

Film: Marie Krøyer (2012)

Filmi vaatamise põhjus: PÖFF

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: „Naine ei pea leidma iseennast, vaid endale mehe,” saab Marie vastuseks pihtimusele, et ei ole abikaasa ja ema rollis ennast leidnud. 19. sajand veel iseseisvaid naisi ei tunne.

MARIE KRØYER on ühe tuntuma Taani päritolu kineasti Bille Augusti vändatud ajalooline draama Marie elust kuulsa Taani kunstniku Peder Severin Krøyeri kauni abikaasana. Mehe portreteerituna saab temast kõrgseltskonna ihaldusobjekt, ent üksnes kauniks kaasaks olemine Marie’d, üht vähestest õpetatud naismaalikunstnikest toonases Euroopas, ei rahulda. Seda enam, et paari ja nende tütre pealtnäha harmoonilist elu kuulsas Skageni kunstnike kogukonnas varjutavad mehe sagenevad maniakaalsushood.

Rootsi reisil armub Marie kohalikku heliloojasse Hugo Alfvénisse, olles valmis armastatu pärast õnnetu abielu lahutama. Ent uue elu alustamine ei olegi nii lihtne ning Marie peab valima, kas olla lojaalne terviseprobleemidega abikaasale, hea ja kaitsev ema oma tütrele või jääda truuks iseendale. Kas olulisem on teiste või enda õnn? Mõistes viimaks, et õnnetu inimene ei saa ka teisi õnnelikuks teha, muutub kahtlaseks, kas võrgutajast Hugogi on igatsetud imelise õnne võti või peab selle leidma ennekõike iseendas. Nii hargneb ajaloolise draama varjus lahti ajatu film valikutest, millega naine silmitsi seisab, ning hinnast, mis endale elamise eest maksta tuleb.

http://2012.poff.ee/est/filmid/programmid.p/pohja-valgus/marie-kroyer

Seekord läksin ma kinno ettevalmistatult ja uurisin enne Wikist, kes oli Marie Kroyer ja mille poolest ta tuntud on ja millised on tema tööd. Tema eluaeg oli julm aeg naistele elamiseks - nad olid iluasjad, laste kasvatajad ja koduabilised - vaid mehed olid need kellele jumal oli andud ande. Kuid andest hullumeelsuseni on ju vaid väike samm.

Hästi tehtud film, head näitlejad.

Videviku saga: Koidukuma - Osa 2

Film: The Twilight Saga: Breaking Dawn II (2012)

Vaatamise põhjus: olen raamatud läbi lugenud ja ka filme näinud, eks tuleb ka viimane osa ära vaadata

Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: Pärast oma tütre Renesmee sündi naudib Bella elu ja oma uusi võimeid, kuid sellel pereidüllil ei ole määratud igavesti kestma jääda. Nimelt saavad Voltuurid Renesmeest haisu ninna ning arvavad, et tüdruk võib hakata ohustama nende võimu. Seetõttu otsustavad nad hävitada nii Renesmee, kui ka terve Cullenite suguvõsa.

Nüüd on Bellal ja Edwardil vaja lühikese ajaga koguda enda selja taha nii palju liitlasi, kui vähegi võimalik, et kaitsta oma perekonda viimases, kõike otsustavas lahingus.

Tuleb meeles pidada, et olen raamatut lugenud, seega võite juba ette  arvata kuidas ma suhtun filmi, mis on tehtud raamatu ainetel. Kuid vähemalt on sellisele versioonile oma õnnistuse andnud ka raamatu autor.

Ja nüüd siis filmi juurde.

Oh jah, et siis saigi Videviku saaga oma oodatud lõpu ... ei oodake, see lõpp polnud küll see mida ma ootasin!! Selline totaalne võitlus ... millisest raamatust see nüüd võetud oli? Äkki see tuleb järgmises raamatus, mida Meyer kirjutamas on?!?!?

Mis näitlejatesse puutub siis – kärgpere Cullenid ja Co on oma tuntud headuses/halbuses. Kõik koheletulevad tunnistajad on hästi valitud, lihtsalt tahaks neid rohkem näha, nagu raamatus oli neid rohkem tutvustatud. Ja Lee Pace oli niiiiiii armas.

Aga muidu – oi kui palju oli kohti, kus oleks tahtnud, et oleks raamatust natuke rohkem kinni hoitud, film oleks küll pikemaks veninud, kuid mis siis sellest, need kohad oleks filmile palju juurde andnud – nagu näiteks see kuidas Bella avastab, et tal on punased silmad, või kuidas ta kivirahnu sõrmedega puruks rebib ja Renesmee seda naerdes pealt vaatab, või kuidas ... aga eks te vaatate ise. Vähemalt saab Jakobi striptiisi vaadata :):). Samas oli ta ju ikkagi päris hästi kokku pandud. Aga meile oli vist küll taas üks odavam koopia saadetud, sest alguses ei läinud hääl ja pilt just ideaalselt kokku ning „digibeebi“ polnud ka just väga korralikult tehtud. 

Kuid ikkagi, kui raamatut lugenud pole, siis jätab kõik sellise pealiskaudse mulje – kiire ülesõit kõigest, et jõuda võitlusstseenini.

Kui te olete mõttes endalt küsinud, et milline kuradi võitlusstseen – kuigi te olete treilerist näinud, et võitluseks läheb – siis mul on teile selle kohta öelda kaks märksõna, ja eks teie oma teadmised annavad teile vihje millega on tegu – Dallas ja Bobbi  :):):) ... ei saa ju teile teie kinoelamust ära rikkuda!! :):):D

Ja ärge siis unustage, et kuigi Videviku saaga sai läbi, pole lõppenud veel Meyeri raamatute filmideks tegemine. Keha esilinastus pole enam kaugel :)

Seitse psühhopaati

Film: Seven Psychopaths (2012)

Vaatamise põhjus: tundus piisavalt hea absurd komöödia siia halli argipäeva

Hinne: B+

Filmi lühikokkuvõte: Rahvatarkus ütleb – „ole oma soovidega ettevaatlik – need võivad täituda“. Stsenarist Marty (Colin Farrell) on valmis andma kõik loomingulise inspiratsiooni eest. Tema palvet võetakse jõuliselt kuulda: tema suhteliselt hullud semud Hans ja Billy (Christopher Walken ja Sam Rockwell) röövivad inimeste lemmikloomi ning nõuavad nende eest lunaraha. Kuni päevani, mil nad valivad vale koera. Viimase omanik on nimelt ebastabiilse psüühikaga maffiaboss (Woody Harrelson). Naljakas? Marty jaoks kohe kindlasti mitte.

Teate mida see film mulle meenutas – varast Quentin Tarantinot ja Guy Richiet :).

Selline tõeliset meeldiv absurdkomöödia. Jah selles filmis on piisavalt verd (tomatimahla), natuke ka roppust, palju vägivalda, poliitilist ebakorrektsust ning paljast ihu, kuid … kuid seda kõike täpselt nii palju, et kokku saab üks vägagi naljakas ja sürr film.

Suur pluss on ka näitlejad!