kaader filmist

kaader filmist

Tuesday, October 17, 2017

The Limehouse Golem



Film: The Limehouse Golem (2016)
Hinne: A
Sisukokkuvõte: Limehouse linnaosa on tabanud rida jõhkraid mõrvu, ning inimesed usuvad et vaid müütiline olend nimega Golem, saab nende taga olla.
Horror, Thriller

The Limehouse Golem on suurepärane kriminaalne ajalooline õudukas.
See film on tehtud Peter Acroydi, The Triel of Elizabeth Cree nimelise raamatu põhjal.

On aasta 1880, ning Londoni vaeste linnaosa on tabanud jõhkratee mõrvade laine. Mõrvu saadetakse uurima politseis just mitte kõige parema kuulsusega uurija Kildare (Bill Nighy).

Samal ajal on oma abikaasa John Cree (Sam Reid) surma eest vanglasse saadetud nooruke endine vodevilli täht Lizzie Cree (Olivia Cooke) kes vannub et ta on süütu. Tema endine töökaaslane/teatridirektor Leno (Douglas Booth) on lavale toonud tema loo ning peaosa mängib selle ta endine lavakaaslane ning hiljutine toatüdruk/mehe armuke Aveline (Maria Valverde).

Kui Kildare hakkab Golemi juhtumit uurima, komistab ta raamatukogus raamatule, milles Golem on oma võigastest seiklustest päevikut pidanud. Kõige võikama mõrva eelõhtul on selle raamatu lugemissaalis olnud neli meest, Dan Leno, Karl Marx, George Gissing ja Creed. Seega hakkabki Kildare samm sammult nende meeste tegevusi uurima nende mõrvade päeval ja jõuab üha uuesti ja uuesti tagasi Lizzie Cree juurde.
 
Ta kuulab ka naise lugu, kuidas ta Londonisse tuli, kuidas ta teatris töö leidis, kuidas ta lavale sattus, kuidas ta laulma hakkas ning kuidas temast Cree abikaasa sai. Naine on ilmselgelt süütu oma mehe surmas ja Kildare teeb mida iganes, et teda vabastada võllast, joostes isegi viimasel hetkel võllapuu alla, et poomist peatada.

Kes siis on see julm inimene, kes esimesed ohvrid valib harjutamiseks, siis liigub edasi nende juurde, eks on talle kuidagi liiga teinud kuni ja jõuab oma esmase eesmärgi juurde? Kui kaua ta tegelikult juba südametult inimesi teise ilma on saatnud? Kas Kildare leiab süüdlase ja kas süüdlane saab karistatud?

Suurepärased näitlejad, õõvastav kuid nauditav lugu! Tuleb välja, et esialgu oleks pidanud Kildare osa mängima Alan Rickman, kuid ta ei jõundud, seega pühendati see film talle.

Wakefield

Film: Wakefield (2016)
Hinne: B
Sisukokkuvõte: Howardil on armastav abikaasa, kaks tütart, hea töö juristina Manhattanil ning mugav kodu äärelinnas. Kuid sisemiselt on ta lämbumas ning lõpuks ta ka murdub ja peidab end oma maja kõrval oleva garaaži pööningule jättes oma pere teadmatusse, mis temaga juhtus. Ta jälgib neid aknast – jälgides oma enda elu kõrvalseisjana – ning tema eemalviibimise päevadest saavad kuud. Kas on võimalik minna tagasi ja jätka samast kohast?.
Drama,

See oli üks huvitav lugu heade näitlejatega.

Howard Wakefield (Bryab Cranston) tuleb nagu tavaliselt rongiga linnast koju, on hilja, ta ei taha koju veel minna ja üks pesukaru kolistab maja taga prügikastidega ning põgeneb siis garaaži pööningule. Howard järgneb talle ning jääb siis aknast vaatama oma pere õhtusöögilaua taga. Kas nad panevad tähele, et teda pole? Kas nad tunnevad temast puudust? Kas ta naine (Jennifer Garner) jätab talle toidu sooja? Ta seab end mugavalt vanasse tugitooli sisse ja jääb magama. Hommikul ta ärkab hilja, jälgib kuidas ta abikaasa ja lapsed lahkuvad, kiirustab siis majja seab end tööleminekuks valmis … ja jääb mõtlema, miks ta peaks tööle minema? Kui kaua ta võiks töölt puududa enne kui tema puudumist märgatakse? Miks ta ei võiks lihtsalt kaduda?

Taskud toitu täis, majast tema viimatise kohaloleku jäljed pühitud, seab ta end pööningule sisse ja hakkab toimuvat jälgima. Kuidas naine ta kadunuks kuulutab, kuidas naabrid (Beverly D’Angelo) tulevad teda lohutama, kuidas tööjuurest tullakse temaga juriidilistes küsimustes arutama.

Kõige selle juures meenutab ta oma nooruspäevi, kuidas ta oma abikaasa oma töökaaslaselt (Jason O’Mara) üle lõi. Kuidas neil kaksikud tüdrukud sündisid, kuidas ta on alati armukade olnud kõigi meeste üle kellega ta naine rääkinud on, kuid kuidas see armukadedus nende voodielu vürtsitanud on.

Temas saab põhimõtteliselt kodus elav kodutu, sest ta otsustab, et oma majast ei varasta ta midagi, seega hulgub ta öösel oma kodurajooni majade prügikastide ümber, kogudes toitu, õppides inimeste kombeid, õppides tänavainimeste kombeid, pestes end tiigis või naabri välidušši all. Ta naabri juures on puudega laste laager ja kaks last märkavad teda, ning tulevad salaja tema juurde.

Suvi möödub kergelt, toitu on kerge saada, sest puhkusele minnes puhastatakse külmkappe, pesta pole probleemi, sest õues on soe. Kuid siis tuleb sügis ja külm ja Howard jääb haigeks. Lapsed tulevad talle appi ja ta paraneb. Ning siis näeb ta kuidas ta abikaasa viib tema asjad heategevuseks ja järgmisel õhtul tuleb õhtusöögile ta endine töökaaslane, abikaasa kunagine kallim.

Nüüd on otsustamise aeg, kas lasta oma perel täielikult teda unustada, või võtta see raha mis tal taskus oli kui ta tol kaugel õhtul koju tuli, panna end korralikult riidesse ja minna tagasi koju?

Selline huvitav läbipõlenud inimese murdepunkti jõudmine, kõigel minnalaskmine ja siis taas tagasitulemine. Hea film.

Monday, October 16, 2017

Song to Song



Film: Song to Song (2017)
Hinne: F
Sisukokkuvõte: Kaks üksteisega sõlmuvat armukolmnurka. Kinnisideed, petmine.
Drama, Music, Romance

Ma pean panema endale kuhugi suure märke – kui lavastaja on Terrence Malick, siis see pole sinu film, üks kõik kui head näitlejad seal filmis ka kaasa löövad või kui huvitav treiler on.

See kaks tundi oli nagu viis tundi põrgupiina. Mingil määral nagu Closer kolmteist aastat hiljem ja teisel mandril. Või siis mocumentary ilma huumorita.
Cook (Fassbender) muusika manager, Faye (Mara) nooruke muusik, BV (Grosling) muusik, Rhonda (Portman) õpetaja, Amanda (Blanchett) kunstnik, Miranda (Hunter) ema ja siis veel terve hulk muusikuid ja kunstnike, kes mängivad iseennast.

Faye on kunagi Cooke juures tööd alustanud, et temalt muusikaäri õppida, tema tuttavatega kohtuda, tema ringkonda sisse end süüa. Neist saab paar. Siis kohtuvad nad BVga, temast ja Fayest saab paar, kuid tema ei tea Cooke ja Faye suhtest. Nad käivad koos reisil, teevad koos muusikat … Faye ei suuda Cookest täielikult loobuda, kuigi Cooke abiellub Rhondaga.

Kogu see suhetekeemia soigub kontsertide, reiside vahel. Kui BV saab teada Cookest, siis nad lähevad Fayega lahku, ta kohtub Amandaga, Faye kohtub Zoeyga. Ja soigumine jätkub, kumbki ei suuda üksteist päris lahti lasta. Rhonda ei suuda oma mehe eluga leppida.

Mõte sellel lool on ju huvitav, kuid teostus … see ei ole minu tüüpi film, või siis ei olnud ma õiges seisundis, sellel filmil peaks olema hoiatus – mitte vaadata kainena.